Introdusaun DR. Rui A. Gomes
Iha tinan 150 nia laran, iha sistema produsaun rua mak domina liu iha mundu ne’e: Kapitalismu no Komunismu. Sistema Kapitalismu ne’ebé fó liu importansia ba individual ownership no empresas privadas no Sistema Komunismu ne’ebé sinonimu ho state ownership no emprezas públicas. Ita hotu hatene ona konaba sistema sosio-ekonomiku rua ne’e. Maibe, iha mós modelu ida fali mak dala barak ema hanaran ‘the third way’ ka ekonómia ne’ebé bazeia ba kooperativa, ne’ebé fó alternativa ba futuru; alternativa ne’ebé bele prevene esesus no mós disastres ne’ebé mai husi konsekuensia sistema rua ne’e. Ho sistema datolu ne’e, sidadaun sira fó liman ba malu atu servisu hamutuk iha espiritu voluntariu atu alkansa sira nian objetivu. Livru ida ne’e nudar kontribuisaun ida ba ukun-nain sira bele trasa sira nian politikas dezenvolvimento no mós foka ba aspetu pragmatiku ne’ebé bele ajuda implementa politíkas iha ita nia nasaun Timor-Leste ho susesu.
Maski sistema Kapitalismu no sistema Komunismu hatudu ona susesu barak iha area oioin, sustentabilidade susesu hirak ne’e ita ladauk hatene los. Por ejemplu, iha China ita hare redusaun kiak makas tebes, maibe mós ita hare desigualdade sa’e ba beibeik; hanesan ne’e mós iha nasaun ne’ebé aplika sistema Kapitalismu iha Eskandinavia ho sira nian sistema moris diak (welfare systems), kustu atu taumatan ba katuas ho ferik sira halo konke sira nia ambisaun moris diak ne’e nakdoko.
Tendensia ne’ebé ita hare iha China ohin loron mak buka alternativa oinsa dezenvolve sira nian setór agrikultura ida ke bazeia ba kooperativa ne’ebé agrikultor mak sai nain rasik ba empreza, ho ligasaun diretu ho merkadu iha area urbanu. Governu fó suporta liu husi subsidiu transporte atu tula sira nia produtu ba iha merkadu.
Dezenvolvimentu ohin loron ne’e hatudu katak ambisaun ne’ebé boot liu ka esesivu (iha kasu sistema Kapitalismu), no uzu poder ne’ebé boot liu (iha kasu sistema Komunismu) laos dalan ida ke sustentavel bainhira ita hanoin atu organiza ita nian produsaun nasional. Sistema rua ne’e iha mós sira nia frakeza iha mundu ida ke globalizadu, sivilizadu, ne’ebé ema bele reklama sira nian direitu nudar ema ne’ebé prejiza moris ho dignidade.
Sistema Kooperativa nudar alternativa datolu bele fó resposta ba komunidade sira ne’ebé buka moris ho dignidade, fó liman ba malu, atu alkansa interese no objetivu komum ne’ebé la esklui ema husi prosesu dezenvolvimentu ne’e rasik. Autor livru ida ne’e, ne’ebé ho esperiensia no empeñu makas iha area kooperativa, fó hanoin ba ita hotu katak iha dalan diak ida ne’ebé fó esperansa ba ita hotu atu hadia ita nian moris iha futuru liu husi kooperativas. Hanoin ne’ebé autor fó mai ita iha livru ne’e nudar kontribuisaun ida ke ho valor as atu oinsa ita rasik bele hametin ita nian ekonómia atu hasoru shoke esternu oioin no mós ekonómia ida ke labele sadere ba osan husi Fundu Minarai nian deit. Livru ida ne’e dezafia akademiku sira hodi bele mós fó sira nian hanoin konaba prosesu dezenvolvimentu rai doben ida ne’e no moris diak sidadaun Timor oan sira hotu.
Dili, 31/8/2012
Ttd
Rui A. Gomes